Lihtsad luuletused

Võrrand paberil, nii kole ja nii raske, seda lahendada keegi küll ei suuda. Koolilapsel endal pusida ta kallal laske, las ta tõstab ikse, igrekeid ta muudab! Tuul on pikalt sakutanud raagus kaske, vees on kaua tiirutanud barrakuuda, jagatud on rauda, hõbedat ja vaske, koos on soola söödud ära mitu puuda. Ikka võrrand vastuseta, ikka liiga raske.

Sind palavalt ma armastan ja ihkan, nii väga kuumalt, tõesti väga tuliselt. Ning kõike jahedat ma lausa vihkan, mu veri soontes keeb, ta juba muliseb. Sind suudlen ja su süütan põlema, tõuseb sinu ninast kõrge tulekeel. Pikas kallistuses säriseme mõlemad, ei lahti lase, hoian sinust kinni veel. Kokku korjan hommikul ma oma pagasi, nüüd tõesti lähen ära ma, ei enam puhka, vaid ülekäigurajalt vaatan korraks tagasi, et viimast korda näha sinu tulist tuhka.

Maasikad ja vahukoor, verikäkk ning pohlamoos, pipar, paprika ja sool, lilleline suhkrutoos. Mitut sorti juustu, vorsti, leiva peale võid, pasteeti. Marjatarretist saab varsti ja ka punast keedupeeti. Kartul, naeris, kaalikas, porgand, väike, aga hea. Vorsti ümber soolikas, keedetud on kapsapea. Ingver, sinep, äädikas, sepik, leib ja saiapäts, kahvel, nuga, lusikas, lõhnav piparmündinäts. Õunakook ja suitsukala, tirinatäis suppi soolast. Jäätis, lapse maiuspala, tomat, toodud otse Poolast. Morssi, teed ja limonaadi, rohelisi herneid, ube, maitsestatud põrsapraadi. Sült, mis välimuselt jube, aga keele alla viib. Puravikud, riisikad, kanakints ja kanatiib, vahukoor ja maasikad.

Viirus valvab nurga taga, vehib roosa sabaga. Ta ei väsi, ta ei maga, kabet mängib jumalaga. Kui ta laseks silma looja siis saaks pista plehku, aga tema ootab südant sooja, sa ole sõber temaga.