Lihtsad luuletused

Kõigil täna väga kiire, palju asju tarvis teha, nihutada riigipiire, varjutada taevakeha. Kõik on täna väga vilkad, ringiratast liduvad. Lumehanges rüblik kilkab, tema küll ei pidurda. Täna reede, sellepärast vaja minna ära maale, kaugemale linnakärast, meenutada ideaale.

Hinnad tõusnud läbi lae, iga päev on jälle kallim. Paisub viha, kasvab raev! Kuigi hommikud on hallid, päeva ajal hoopis pime. Elektrivool on läinud ära. Stepsli kõrval istusime, kustunud me silmasära.

Musta-valge kirju panda istus kaunis purjelaevas. Jõudis lõpuks meie randa, siis kui sinivalges taevas polnud üldse pilvepudi, paistis päike, soe ja suur! Rõõmsalt panda maale vudis, õnnelik, et puudus puur, et ei olnud rannas tõkkeid, mille taha peituks bambus. Ega süüdatud seal lõkkeid. Nüüd on karul nõges hambus, juba mugib kibuvitsa, näritud on malts ja ohakas, karu kõhtu kadunud on pitsa. Küll on ahne, ja nii lohakas musta-valge kirju panda suurte purjedega laeval. Vallutas ta me veranda peenrast naerid üles kaevas.

Päike paistis silmaauku, paistis, nagu mölakas, hea, et päike ei teind pauku, see vast oleks kõmakas!

Mul on mitu paari kingi, sokke üsna mitu jalas, mitu mõtet peas käib ringi seitse päeva nädalas.