IGATSUS

Siis, kui läksid, külmaks muutus tuba.

Siis, kui läksid, märjaks sai mu põsk.

Mitu korda seiskus minu süda.

Lehed viskas maha leinakask.

Siis, kui läksid, loojus päike, kustus kuu.

Siis mu näole kasvas kivist mask.

Õhku ahmisin, ma õnnetu, ma hüljatu.

Oksad viskas maha leinakask.

Igal ööl ma kuulen Sinu silmi,

igal ööl ma näen Su hääle kaja,

nagu vaataksin ma tumma filmi,

kus ei seisa püsti naerutaja.

Igal ööl Su lõhna täis mu nina,

nii joovastav, nii õrn ja hurmav.

Ma viskan põrandale padja, lina,

näen unes laulatust ja pulma.

Igal ööl ma tunnen Sinu keha

liibunult mu keha vastu teki all.

See on nii kuum, ning õhtueha

punastab Su pringil tuharal.